Keskkonnajärelevalve

Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks - keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse valdkonnaks.

Järelevalve korraldus
Järelevalve toimub suures osas tööplaanide alusel. Samuti kontrollitakse inspektsioonile laekuvaid keskkonnaalaseid kaebusi ja teateid.

Õigusaktid
Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Keskkonnaalased õigusnormid on kirjas iga valdkonna eriseaduses, nagu metsaseadus, kalapüügiseadus, jahiseadus, veeseadus, jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, maapõueseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus.

Õigusrikkumiste menetlemisel lähtutakse väärteomentluse seadustikust, karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust.

Järelevalvetehnika
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet nii maismaal kui veekogudel ning selleks on inspektsiooni käsutuses erinevad sõidukid: ligikaudu 100 autot (sõiduautod, maasturid), 35 maastikusõidukit (ATVd, mootorsaanid) ja 40 ujuvvahendit (merekaatrid, erineva pikkusega mootorpaadid, väiksematel veekogudel sõitmiseks ka kummipaadid ja kanuud). Kalapüügi kontrollimiseks Läänemerel on olemas patrull-laev, mida kasutame koos Politsei- ja Piirivalveametiga. 

Teised keskkonnajärelevalvega tegelevad asutused Eestis
Lisaks Keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.

Keskkonnakaitse korralduslike küsimustega, nagu keskkonnalubade ja litsentside väljastamine, kooskõlastuste andmine, tegeleb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnaamet.