Kriisireguleerimine
Mida loetakse kriisiksKeskkonnainspektsiooni tegevusvaldkonnas loetakse kriisijuhtumiteks keskkonnaõnnetusi, millega kaasneb keskkonna saastus või eluslooduse hukk.
Eestis on kümneid ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, meie maismaa- ja veeteedel liigub suurtes kogustes naftasaadusi ja muid ohtlikke kemikaale. Õnnetused tööstuses, transpordis ja muus inimtegevuses võivad tekitada keskkonnale ulatuslikku kahju.
Keskkonnainspektsioonil on oluline roll eelkõige ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse ning ulatusliku mere- või rannikureostuse hädaolukorra lahendamisel.
Kriisiennetus- ja reguleerimine
Võrreldes tavapärase järelevalve ja õiguserikkumiste menetlemisega nõuab kriisijuhtumite lahendamine reeglina suuremat operatiivsust, tihedamat koostööd teiste asutustega ning ulatuslikumat ja kiiremat teabeedastust.
Keskkonnainspektsioonil on mitme teise asutuse (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tehnilise Järelevalve Amet) kõrval oluline roll keskkonnaõnnetuste ennetamisel ja nende lahendamisel.
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kemikaaliseaduse täitmise üle ja selle alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide käitlus- ja ohutusnõuete täitmise üle.
Kemikaaliseadusega määratletud suurõnnetuse ohuga ettevõtetes viib inspektsioon läbi kontrolli vähemalt kord aastas. Selleks on kokku lepitud koostöö- ja teabevahetuse põhimõtted teiste sarnaste volitustega asutustega - Päästeameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Keskkonnainspektsiooni tegevus keskkonnaõnnetuste puhul
Hädaolukorra, aga ka väiksemate tagajärgedega keskkonnaõnnetuse lahendamisel Keskkonnainspektsioon:
- nõustab oma pädevuse piires sündmuskohal päästeasutust
- selgitab reostuse põhjused, ulatuse ja keskkonnaohtlikkuse
- vastutab reostaja avastamise ja vastutusele võtmise ning keskkonnale tekitatud kahju hindamise eest.
Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses. Selle seaduse alusel kehtestab Vabariigi Valitsus erinevate hädaolukordade lahendamise plaanid, millega reguleeritakse täpsemalt hädaolukorra lahendamise korraldust, juhtimisstruktuuri ning hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ülesandeid.