Esimene uue reostusliigi üliohtlik leid oli Harjumaal enne aastavahetust, kui juhuslik möödakäija avastas Riisipere endise asfaltbetoonitehase lähistelt metsast veoki, mille lastiks olid kohati ülikontsentreeritud, 88-protsendilise väävelhappega mahutid, kirjutas Postimees.

Asja uurinud keskkonnainspektorid leidsid samasuguseid surmavalt ohtlikke nõusid metsast, kus maha tilkunud hape hävitas hetkega taimekõdu ja männiokkad, jättes järele musta maa.

Sellest juhtumist alates on nii tolli- kui keskkonnainspektorid käinud mitmes paigas, kus erimärgistatud mootorikütusest värvaine eemaldamiseks kasutatud hape on valatud plekktünnidesse või plastnõudesse oma saatust ootama. Plekk ja plastik on aga happe ees kaitsetud.

Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna töötajad on osakonnajuhataja Tiia Kaare andmetel menetlemas sel aastal juba kolmandat suurt reostusjuhtumit.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau sõnul on toll viimastel kuudel avastanud ridamisi "kütusepesulaid", mitmed neist on uurimise all, osa alles sihikule võetud.

Kaare alluvatel tuli teisipäeval Viimsis värskelt avastatud kütusesolkijate pesapaika revideerides ettevaatlikult astuda, sest inspektori töövormi juurde antakse aastas vaid üks paar kingi. Endise Kirovi-nimelise kalurikolhoosi aiandis, praegu Esmarile kuuluvas laohoones mitu aastat karistamatult pesitsenud kütusepesulas oli põrand mitme sentimeetri paksuselt täis happes leotatud saepuru.

Et tegu pole ohutu paigaga, andsid tunnistust ühest kütusesolkijast maha jäänud tanksaapad, mille tallad olid rulli tõmmanud nagu eksootilistel idamaistel jalatsitel.

Põgenikust ukse juurde jäänud saabaste taga olid aga plekktünnid, mis triiki täis kange happe ja kütuse segu. Vaneminspektor Sulev Rünne poolt musta lögasse pistetud lakmuspaber värvus hetkega lillakaspunaseks, meeste kilest ohutuskindad sööbisid läbi aga nii ruttu, et neid tuli pidevalt vahetada.

Rünne luges teisipäeval pimedas laoruumis kokku kümneid ja kümneid kotte happe- ja kütusesegust läbi imbunud saepuruga, märkis üles tonnide kaupa tünnides ja kanistrites loksuva kütuse- ja happejäägi ning mahajäetud kemikaalid.

Tallinna tolliinspektuuri kontrollitalituse peainspektor Enn Hõbemäe ütles, et ühest kuupmeetrist kütusest jääb värvaine väljapesemisel järele umbes 50 kilo jääkainet - tõrvmusta niinimetatud ködi, mis on kohati ülihappeline. Kuna sellist segu pole võimalik põletada, sest see sööb ära ka keskkütteahju, on ködi ametlik kahjutustamine äärmiselt kallis.

Hõbemäe ütles, et võib ainult oletada, kuhu üliohtlikud jäägid jõuavad, sest ilmselgelt ei maksa kütusepiraadid nende kahjutustamise eest. Eri mahutitesse paigutatud "tootmisjäägid" jäetakse tavaliselt maha kõrvalistesse kohtadesse ja võimatu pole ka see, et mõni puhkaja need metsast avastab.