Haisu kardab Eesti inimene nagu tuld. Haisu mõõtmiseks on Tallinnas Keskkonnauuringute Keskuses isegi masin.
Hais vihastab Eestis inimesi sada korda rohkem kui müra. See tähendab, et ka pühapäevase puude saagimise kannatab naaber ära palju paremini kui haisutamise.

"Aga kui hakkab haisema?" küsis Taikse rahvas kohe, kui kuulis, et nende külla plaanitakse suurt loomalauta.

"Lapsed ei saa õues mängida, sest hais on nii kole," vihastusid Häädemeestel Jaagupi külas inimesed suvel kalajahutehase peale.

Aga hais tavaliselt konti ei murra ning igaüks tunneb seda erinevalt - nii on selle hindamine keeruline. Kas sigala tõepoolest lämmatab või on see tavaline maalõhn?

Tõe selgitamiseks läheb vaja ühte masinat ja nelja keskmise ninaga inimest.

Tööle pannakse haisumasin

Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa näitab keskuse keldris asuvat masinat. Seadeldise õige nimi on olfaktomeeter ning hais tuuakse sinna suure pudeli kujulise kilekotiga.

Masina ümber on nuusutamiskohad neljale inimesele. Nende ninadest sõltub, kas haisukaebus on õigustatud või mitte.

"Olfaktomeetris lahjendatakse lõhnaproov puhta õhuga. Seda lahjendatud segu testivad omakorda neli inimest, kelle lõhnataju peab vastama keskmise inimese omale," selgitab Teinemaa.

Sobiva lõhnatajuga inimesed selgitatakse välja testiga, milles kasutatakse n-butanooli. Kindla aja järel tuleb neil sama proov ehk ninade kalibreerimine uuesti läbida.

"Ei sobi väga tundliku ninaga inimesed, ka rasedad on tulnud ekspertgrupist välja jätta, sest lõhnataju on keskmisest palju teravam," sõnas Teinemaa.

Olfaktomeeter lahjendab lõhnaproovi nii kaua, kuni sealt tulevat lõhna tunnevad kõik neli inimest vähemalt kahel järjestikusel korral. Kui proovi on lahjendatud 1000 korda ja kõik testijad on seda kaks korda tundnud, on tulemuseks 1000 lõhnaühikut.

Ühest ühikust tugevam lõhn

Pärast seda, kui eksperdid on masina ja ninade abil lõhna intensiivsuse kindlaks määranud, võetakse ette piirkonna meteoroloogilised andmed ning tehakse kindlaks, kui paljudel juhtudel põhjustab näiteks sigala olukorda, kus selle ventilatsiooniavast välja paiskuv lõhn on piirkonnas kõrgem kui üks lõhnaühik.

"Kui sellist olukorda tuleb ette rohkem kui 15 protsendil aastast, tuleb haisu tekitajal koostada lõhna vähendamise kava," selgitab Teinemaa.

Lõhn on tema sõnul selline saasteaine, mis ei pruugi olla kõikjal probleemiks. Kui oma tegevusega ebameeldivat lõhna põhjustav ettevõte asub kõrvalises kohas, ei jää ta seal kellelegi ette.

"Loodusele lõhn ju muret ei tee, rebased kurtma ei tule," nendib Teinemaa.

Haisumasinast on kasu ka sellisel puhul, kui haisutekitajat veel polegi.

Planeeritava lauda puhul saab võtta proovi samalaadsest ehitisest ning lõhna intensiivsust meteoroloogiliste andmetega kõrvutades saabki teada, kui kaugele hais uues kohas leviks või millist allapanu kasutades haisu vähem tuleks.

Sel kombel saaksid ka Taikse külas uue Estonia lauda vastu protestivad inimesed teada, kas nende murel üldse alust on.

Praegu hoitakse masina abil pidevalt silma peal Kohtla-Järvel asuval Järve biopuhastil, mis on oma haisuga varem paljud linnakodanikud meeleheitele viinud.

Kokku kaevatakse Eestis aastas haisu üle tuhatkond, müra peale aga sadakond korda.

Keskkonnainspektsiooni andmetel tuleb enim haisukaebusi Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Harjumaal teevad muret tööstusettevõtted ning soodsa tuulega levib Tallinnasse isegi Kehra paberitehase imal lõhn.

Ida-Virumaal kurdetakse põlevkivitööstuse üle ning Eesti maapiirkondades laudalõhna üle.

Vana rämps rikub mahetoote
Keskkonnaministeeriumi välis­õhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul ütleb, et müra on kuuldav, hais tuntav ning mõlema häiriv mõju selge.

Hullem lugu on õhus leiduvate ainetega, mida inimesed sisse hingavad, teadmatagi nende kahjulikust mõjust. "Inimesed on väga altid ajama ahju pakendeid ja kemikaalidega immutatud puidujäätmeid, mis tegelikult ei ole ette nähtud põletamiseks," märkis ta.

Vana rämpsu lõkkes põletamine võib maal aga lõppeda sellega, et seal ümbruses ei ole võimalik enam kasvatada mahetoitu või halvemal juhul keegi satub haiglasse.

Isegi kõige tavalisem ühekordseks kasutamiseks mõeldud papptaldrik on Pruuli sõnul immutatud ainetega, mis takistavad kiiret märgumist. Kui selline taldrik lõkkesse visata ning sealsamas vorste grillida, on ebatervislik amps kindlustatud.

"Ei sööks ise sellist toitu ega soovita ka teistele," nentis Pruul.

Mürk ahjust läbi juurikate

Põletamiseks mitte ette nähtud asjade põletamine koduahjus, pliidi all ja lõkkes viib mürgised ained hingatavasse õhku või pinnasesse, kus need peenramaal kasvavate juurikatega satuvad inimeste toidulauale.

"Mürgised ained ei pruugi avaldada kohe mõju, nende ladestumine organismi on pikk protsess ning võib tervisehädadega avalduda alles aastaid hiljem," sõnas Pruul. "Reeglina ei oska inimesed arvatagi, mis haiguse on põhjustanud, eriti kui nad ise on enda meelest elanud puhast ja tervislikku elu."

Pruul taunis ka lapsevanemate kommet panna väikelapsed turvatooliga esiistmele juhi kõrvale, kus salongi tulevas õhus on näiteks ummikute ajal saastehulk suurem kui tagaistmel, kuhu jõudes on see juba hajunud.

--------------------------------------------------------------------------------

Kütteperiood teeb õhu paksuks

Maal, kus ummikutega muret pole, teeb õhu paksemaks algav kütteperiood.

Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört ütleb, et kohtküttest ehk eramajade korstnatest tulenev saaste on õhus tunda eriti talvisel ja varakevadisel ajal, kui kõrgemates kihtides paiknev soe õhk ei lase all paiknevatel õhumassidel üles kerkida ning maapinna lähedal tekkiv saaste ei haju.

"Kuna kohtkütte puhul ei toimu põlemine nii suurel temperatuuril kui suurtes katlamajades ning ka korstnad on madalamal, on maapinna lähedal tekkiv saastetase palju suurem," selgitas ta.

Kui inimesed lükkavad ahju veel olmejäätmeid, pakendeid ning muud kraami peale kuivade küttepuude, võib väikeste asulate õhk muutuda üsna raskeks.

Näiteks Saksamaal ongi juba arutatud võimalust hakata teatud võimsusest alates nõudma ka eramajade korstnatel filtreid.

-------------------------------------------------------------------------------
Kus kaevatakse haisu peale kõige rohkem

Kaebuste hulk omavalitsustes 1.05.2009 - 15.11.2011

Kohalik omavalitsus Kaebuste arv
1 Tallinn 458
2 Jõelähtme 203
3 Paldiski 196
4 Viimsi 161
5 Maardu 139
6 Kohtla-Järve 134
7 Sillamäe 108
8 Kiviõli 60
9 Tartu 58
10 Kehtna 52
11 Kose
12 Häädemeeste
13 Valga
14 Võru
15 Mooste
16 Väike-Maarja
17 Kohtla
18 Jõhvi
19 Kohtla-Nõmme
20 Tapa
21 Kadrina
22 Kuusalu
23 Loksa
24 Rae
25 Harku
26 Keila
27 Rapla
28 Türi
29 Halinga
30 Koonga
31 Pärnu
...

Bianca Mikovitš
Maaleht, 17.11.11