Nimetused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon kõlavad pisut sarnaselt ja tihtipeale ei tehta vahet, kumb on kumb ja millega nad tegelevad. Segadust võib tekitada seegi, et mõlemad asutused kuuluvad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Mõnikord arvatakse isegi, et tegemist on ühe ja sama asutusega. Tegelikult on need siiski kaks erinevat asutust, millel on selgelt eristatavad ülesanded.
Nimelt koosneb keskkonnakaitse kahest osast: keskkonna korralduslikust poolest ja keskkonnajärelevalvest ning meil Eestis on need institutsionaalselt lahutatud.

Keskkonna korraldusliku poole alla kuulub näiteks erinevate keskkonnalubade väljastamine, kooskõlastuste andmine ja keskkonnamõjude hindamine.

Keskkonnaload ja -mõjud
Tõenäoliselt teavad kõik, et põdra või muu uluki küttimiseks peab olema jahiluba ja kalastamiseks kalapüügiluba. Selleks, et loodusressursse kasutataks säästlikult ja keskkonda pääseks võimalikult vähe saasteaineid, seatakse ka tööstus- ja põllumajandusettevõtete tegevusele kindlad nõuded. Keskkonnalubades pannakse kirja, kui palju tohib ettevõte näiteks saasteaineid välisõhku paisata, kui suures mahus mingit maavara kaevandada, kuidas ta peab tootmisel tekkivaid jäätmeid käitlema jne. Kõiki taolisi lube annabki välja Keskkonnaamet.

Lubade väljaandmine ja kontroll
Loas kirjapandud tingimuste ja üldiste, seadustest tulenevate nõuete täitmist kontrollib aga Keskkonnainspektsioon. Lubade väljaandmine ja kontroll on omavahel tihedalt seotud: mida täpsemad on loa nõuded, seda tõhusam on kontroll. Samas on kontrolli tulemused ja kontrolli käigus tehtud tähelepanekud sisendiks loa nõuete määramisel. Seega tuleb loa andjatel ja kontrollijatel pidevalt infot vahetada.

Kui kontrolli käigus tuleb ilmsiks õiguserikkumisi, alustab Keskkonnainspektsioon menetluse - rikkumise suurust arvestades kas väärteo- või kriminaalmenetluse. Inspektoritel tuleb menetluse käigus tihtipeale Keskkonnaameti arvamust küsida, kas üks või teine tegevus on keskkonna seisukohalt lubatud või mitte.

Mõlemal ametkonnal on oma kindel roll ka reostuste puhul: Keskkonnaamet korraldab eluslooduse päästet, Keskkonnainspektsiooni ülesanne on reostaja väljaselgitamine ja keskkonnale tekitatud kahju hindamine.

1313 suunab
Lisaks sellele on Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon seotud valvetelefoni 1313 kaudu.
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 on ainuke Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ööpäevaringselt tegutsev telefon, millele tuleb erinevaid keskkonnaalaseid teateid, sealhulgas teateid abitus olukorras olevate loomade kohta. 1313 edastab loomade teated Keskkonnaametile, kes hakkab vajadusel koos teiste asutustega (päästjad, veterinaarid) olukorrale lahendust leidma.

Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon püüavad üheskoos leida võimalikult mõistlikke lahenduskäike erinevatele juhtumitele, millega inimesed 1313 poole pöörduvad. Sel eesmärgil vaatas 1313 arendamise töörühm möödunud aastal üle teabe edastuse ja reageerimise juhendid ning tegi abitus olukorras olevate metsloomade aitamise osas põhjalikke täiendusi. Sellest alates on kahe ametkonna suhtlus saanud pea igapäevaseks.

Möödunud aastal täpsustasid inspektsioon ja amet ka rollijaotust keskkonnareostuste likvideerimisel ning keskkonnakahju heastamise korraldamisel.

Leili Tuul
Keskkonnainspektsioon

Artikkel ilmus Keskkonnaameti infolehes Kroonleht 2012