Language switcher

You are here

Infot ettevõtetele

Autoremonditöökojad

Keskkonnainspektsioon palub Teil üle vaadata, kas Teie ettevõtte tegevuses tekkinud jäätmete käitlemine ning kasutusel olevate  kemikaalide käitlemine vastab  õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Iga tavapärase autohoolduse ja – teeninduse käigus tekivad tahes tahtmata jäätmed. Olgu nendeks siis vanad rehvid, mootorsõidukite detailid, mida ei saa enam kasutada (filtrid, akud, plastik või metallist osad, klaasid jne), vanaõli,  vedelikud, pakendijäätmed, õlised või määrdunud pühkmed,  olmejäätmed. Kõik need erinevat liiki jäätmed peab koguma ning käitlema vastavalt nõuetele,  et ei tekiks oht inimeste sh teile endale, keskkonnale ning inimeste varale. Ebapiisavate käitlemistingimuste tõttu on praktikas ettetulnud põlenguid, nahaärritusi, toksiliste ainete sissehingamist või ka püsivaid tervisekahjustusi.

 

JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE

Tavapäraselt tekivad autoremonditöökodades järgmised jäätmed, mis tuleb sõltuvalt nende omadustest  koguda liigiti:

  • ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, lahustijäägid, värvimisjäägid, lambid, akud, õlised kaltsud ja absorbendi jäätmed jms);
  • mootorsõidukite varuosad sh elektroonikaseadmed;
  • vanarehvid;
  • pakendijäätmed;
  • olmejäätmed.

Kõik  isikud peavad oma tegevuses tekkinud jäätmed koguma liigiti ning andma need üle jäätmekäitlejale. Tegevuses tekkinud olmejäätmed peab liigiti koguma vastavalt keskkonnaministri määrusele „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ ning  kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Oma tegevuses tekkinud ohtlikud ja tavajäätmed peab samuti koguma eraldi ning jäätmeid ei tohi omavahel segada (jäätmeseadus § 60 lg 1). Ohtlikud jäätmed peab eraldi pakendama (jäätmeseadus § 62 lg 1) ja märgistama. Ohtlike jäätmete märgistus kantakse pakendi ühele või mitmele küljele ning see peab olema selgesti loetav ja kulumiskindel, märgistus peab esitama asjakohast teavet jäätmete kogusest, koostisest ja ohtlikest omadustest, samuti ettevaatusabinõudest jäätmetega ümberkäimisel ja vajalikest meetmetest õnnetusjuhtumite korral. Täpsem info pakendite märgistamisest on toodud keskkonnaministri määruses „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“.

Jäätmed liigitatakse tava- või ohtlikeks jäätmeteks. Jäätmete liigitamine ohtlikeks või tavajäätmeteks toimub jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Jäätmenimistu on peamine dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse.

Jäätmete liigitamine toimub etapiviisiliselt, alustades jäätmete tekkevaldkonnast ning jätkudes ohtlike ainete ja omaduste määramisega. Jäätmeid, mis jäätmenimistus on määratletud tärniga (*), loetakse  ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikeks jäätmeteks ning need jäätmed ei saa kuuluda tavajäätmete alla. Kõikide muude kirjetega määratletud jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena. Kuivõrd jäätmete liigitamisel kehtib ettevaatusprintsiip, siis selle kohaselt, kui puuduvad tõendeid või teadmised, et jäätmed liigituvad tavajäätmeteks, peab need liigitama ohtlikeks jäätmeteks ning kogume ja andma üle need vastavalt sellele jäätmeliigile. Samas, kui jäätmevaldajal on kindlad tõendid selle kohta, et nimetatud jäätmed ei sisalda ohtlike aineid või puuduvad neil ohtlikud omadused, liigitatakse  jäätmed tavajäätmeteks. 

Et tagada nõuetekohane jäätmete käitlemine, on mõistlik soetada iga jäätmeliigi jaoks eraldi kogumismahuti, kanda sellel selgesti loetav jäätmeliik ning viia oma töötajate hulgas läbi instruktaaž. Jäätmete liigiti kogumise kohta leiab lisainfot Keskkonnaministeeriumi lehelt: https://www.envir.ee/et/liigiti-kogumine

Keelatud on igasugune jäätmete kõrvaldamine (nt matmine, põletamine kütteseadmes või lõkkes). Tekkiv vanaõli ei ole kütus ning selle põletamine on keelatud. Täpsema info leiab jäätmete põletamise teemal Keskkonnaministeeriumi lehelt.

 

LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMETE ÜLEANDMINE

Liigiti kogutud jäätmed tohib üle anda vaid selleks õigust omavale isikule (jäätmeseadus § 28). Isikud, kes võivad jäätmeid vastu võtta, peavad omama Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakaitseluba. Keskkonnaameti keskkonnateenuste lehelt saab enne jäätmete üleandmist kontrollida, kas isikul on jäätmete vastuvõtmiseks vastav luba olemas. Enne jäätmete üleandmist peab ohtlikud jäätmed või nende pakendid märgistama (jäätmeseadus § 62 lg 2) vastavalt keskkonnaministri kehtestatud määrusele.

Ohtlike jäätmete üleandmisel peab olema koostatud ohtlike jäätmete saatekiri, mille saab koostada ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Saatekiri koostatakse enne veo algust andmekogus digitaaldokumendina iga ohtlike jäätmete veose kohta. Juhul, kui  jäätmete üleandjal ei ole keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav jäätmete vastuvõtja ning viimane saadab andmekogus täidetud saatekirja kinnitamiseks üleandja e-postile. 

Enda tegevuses tekkinud jäätmete vedu jäätmekäitleja juurde on lubatud, kuid selle juures peab jälgima ohutusnõudeid autotranspordis. Samuti peab jäätmete üleandmist kinnitama dokument, mis täidetakse kahepoolselt jäätmeid üle andes ja vastu võttes. Selleks on soovitav jäätmete vastuvõtja poolt koostada samuti ohtlike jäätmete saatekiri jäätmete vastuvõtmisel. Saatekirja näol on tegemist jäätmealase algdokumendiga jäätmeseaduse § 116 mõistes. Ohtlike jäätmete saatekirja, kui algdokumenti jäätmeseaduse § 116 lg 2 mõistes,  tuleb säilitada vähemalt viis aastat

Jäätmed, mis on tekkinud nn laiendatud tootjavastutuse süsteemist (probleemtoodetest tekkinud jäätmed ning pakendatud kauba pakenditest tekkinud jäätmed ), saab tasuta tagastada maaletoojale (edasimüüjale) või viia avalikku konteinerisse või jäätmejaama. Laiendatud tootjavastutusega on hõlmatud järgmised jäätmeliigid (vastaval jäätmeliigil klikkides avaneb link):

Laiendatud tootjavastuse kohaselt esimene turule tooja ehk jäätmeseaduse tähenduses tootja peab enda poolt  turule lastud probleemtoodete sh pakendatud kauba pakendite osas korraldama tekkinud jäätmete kogumise ja hilisema taaskasutamise.

Juhul, kui autohoolduse ja – teenindusega tegelev isik on ise probleemtoodete ja /või pakendatud kauba esmane maaletooja, kohalduvad temale laiendatud tootjavastutuse kohased tootja kohutused.

Täpsem info probleemtoodetest, tootjavastutusest ja kohustustes on toodud Probleemtooteregistri korduma kippuvates küsimustes:

Autoremonditöökodades tekkivad jäätmed tuleks üle anda ettevõtte nimelt jäätmekäitlejatele, mitte eraisikuna jäätmejaama, kuivõrd jäätmejaamades kogutakse eeskätt kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid (jäätmeseadus § 65). Samuti on keelatud vanaõli kaasa andmine klientidele, kuna jäätmed tohib üle anda vaid selleks õigust omavatele isikutele (Jäätmeseaduse § 28).

Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest on jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi juriidilise isiku karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

 

ARVESTUSE PIDAMINE

Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõikidel jäätmevaldajatel (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed) olema ülevaade ning nad peavad pidama arvestust tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale  (jäätmeseaduse § 28 lg 11 § 116 lg 2). Arvestuse algdokumente, arveid, üleandmise/vastuvõtu akte, saatekirju ja nende alusel koostatud koondandmeid peab säilitama vähemalt viis aastat.

Jäätmete mittenõuetekohane käitlemine,  üleandmine selleks õigust mitteomavale isikule või jäätmete vedu ilma ohtlike jäätmete saatekirjata on karistatav rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

 

KLIIMASEADMED JA  NENDE HOOLDAMINE

Eraldi nõuded on kehtestatud töökodadele, kes puutuvad kokku mootorsõidukite kliimaseadmetega.

Mootorsõidukite kliimaseadmetes on kõige levinum külma-aine HFC-134a. Väga vanades autodes võib leida ka CFC-12, mis on kõrge osoonikihti kahandava potentsiaaliga aine ja keskkonnale väga ohtlik.HFC-134a (ehk ka üldtuntud nimega R-134a ehk 1,1,1,2-tetrafluoroetaan)  on värvitu, kergelt magusa lõhnaga lenduv gaas. HFC-134a (kaubastatakse erinevate kaubanimede all nt Genetron 134a, Suva 134a ) on osoonikihti mitte kahandav, keskkonnale ohutum külmaaine.

NB! Sõiduautode ja kaubikute kliimaseadmetes olev uus külmagaas HFC(HFO)-1234yf ei kuulu fluoritud kasvuhoonegaaside hulka.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 194 lg 1 kohaselt fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus. Kutse- või osakutsetunnistus tõendab töötaja pädevust teha käitlemistoiminguid. Vastavalt kehtestatud nõuetele peavad kliimaseadmete  hooldustöid tegelevad isikud olema koolitatud ja  selle kohta peab olema väljastatud tunnistus (Komisjoni määrus (EÜ) nr 307/2008

Käitaja, kes töötab seadmetega, millele tuleb teha lekkekontrolli (külmikveokid ja –haagised), peab alates 1. jaanuarist 2015. a koostama iga seadme kohta dokumendi (nn hoolderaamat). Esialgu tuleb seda teha kas paberil või elektrooniliselt, hooldemärkmete pidamise vormi ei ole õigusaktiga ette antud.

 

HOIDMINE

HFC-134a mahutid peavad olema selgelt märgistatud (Komisjoni määrus (EÜ) nr 1494/2007) ja neid tuleb hoiustada külmas, kuivas ning õigesti ventileeritud ruumis, eemal kuumusest, tulest, korrodeerivatest kemikaalidest, aurudest ja plahvatusohtlikest ainetest. Mahutid tuleb hoiuruumis paigutada kindlalt, nii et nad pikali ei kukuks ja ventiilid kahjustada ei saaks.

Eriti oluline on meeles pidada, et HFC-134a mahuteid tuleb hoida päikesevalguse alt väljas, eriti palava ilmaga. HFC-134a paisub oluliselt sooja ilmaga ning seega väheneb mahutis olev aurule mõeldud ruum. Kui kogu mahutit täidab vedelik, võib igasugune temperatuuri tõus põhjustada mahuti kaitseklapi avanemist, mille tulemusel võite tõsiselt viga saada. Mahuti ei tohi mingil juhul kuumeneda üle (52°C).

Kogumismahutite märgistamise eest vastutab nende mahutite omanik/valdaja.

Tühjad mahutid tuleb tagastada nende müüjale.

Ühekordse kasutusega keelatud külmaainete balloonid

Ühekordsete gaasiballoonide turustamisel on tegemist ebaseadusliku kaubandusega ja need on Euroopa Liidus keelatud.

Lubatud on ainult korduvkasutusega ja korrektselt märgistatud balloonid.

Kuidas keelatud mahuteid ära tunda? Ühekordse kasutusega mahutitel on 1 ventiil, nad on õhukesest plekist, neil puudub mahuti ülaosas ventiili kaitsev “krae”, mis kaitseb ventiile  ja neil on sageli ka kaks metallist käepidet - “kõrva” tõstmiseks (allikas https://www.envir.ee/et/uudised/liikvel-uhekordse-kasutusega-keelatud-ku...).

Ühekordse kasutusega balloonid ei ole neid käsitsevatele inimestele ohutud ja nad ei vasta surveseadmetele kehtestatud nõuetele. Lisaks toob nende kasutamine kaasa suurenenud keskkonnaohu, kuna nende kasutamisel jääb märkimisväärne osa külmaainest mahutisse, mis lekib hiljem atmosfääri ja aitab kaasa kliima soojenemisele. Ka ei vasta sellised mahutid transportimisel ohtliku veose ehk ADR nõuetele.

Keeld ühekordsete mahutite kasutamisele tuleb EL määrusest nr 517/2014, Lisa III (artiklis 11 lõikes 1 osutatud turulelaskmise keelud) punkt 1 kohaselt on alates 4. juuli 2007 ühekordsed fluoreeritud kasvuhoonegaaside mahutite kasutamine keelatud.

F-gaaside balloonide müügil peab müüja küsima ostjalt F-gaaside pädevustunnistuse andmeid ja müüdud kogused endale kirja panema ning neid andmeid 5 aastat säilitama. Enamusel juhtudel ei vasta ka  selliste ebaseaduslike balloonide märgistus kehtestatud nõuetele.

Fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid peavad olema märgistatud Euroopa Parlamendi ja määruse (EL) nr 517/2014 ja Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2068 järgi. Kindlasti peab märgisel olema aine tüüp (nt R-134a), aine  kogus CO2 ekvivalenttonnides ja tekst, et toode sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase. Märgis peab olema selle liikmesriigi keeles, mille turule see lastakse. Sildid peavad olema kindlalt kinnitatud ja neid ei tohi ballooni kasutuse käigus olla võimalik eemaldada. Paberist mahutile kleebitud sildid neid nõudeid ei täida, kuna võivad kasutuse käigus viga saada ja kaduda.

F-gaasidele vastava märgistuse olemasolu ei muuda teistest õigusaktidest tulenevate märgistusnõuete kohaldamist, milleks on nt ADR (ohtlike veoste) kokkuleppe, CLP määruse 1272/2008, surveseadmete direktiivi 2014/68/EL ja/või rahvusvaheliselt transporditavate surveseadmete direktiivi 2010/35/EL (vastavalt CE või pii-märgis), ja ohtlike jäätmete märgistamise nõuded.

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kasutamise nõuete rikkumise eest on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 238 lg 2 järgi juriidilise isiku karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 16 000 eurot.

 

VÄRVIMISTÖÖD

Sõidukite värvimisel paiskuvad välisõhku lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ ehk inglise keeles VOC), mille puhul alates 0,5 tonnist lenduvatest orgaanilistest ühenditest on vaja taotleda õhusaasteluba. Kõigi kasutatavate värvide, lahustite ja muude viimistlusvahendite osas peab pidama jooksvalt kemikaalide alast arvestust ning omama kemikaalide ohutuskaarte.

Kui kasutatakse põletusseadmeid, siis alates 1 MWth-isest võimsusest on vaja taotleda välisõhu õhusaasteluba. Alla selle künnismäära kehtib registreeringu kohustus.

 

ROMUSÕIDUKITE LAMMUTAMINE

Praktikas esineb juhtumeid, kui varuosade saamiseks kasutatakse nö doonorsõidukeid ehk romusõidukeid. Selline tegevus, kus romusõidukit demonteeritakse varuosade saamiseks, loetakse jäätmekäitlustegevuseks ning selleks tegevuseks on   vajalik keskkonnakaitseluba. Demonteerimise käigus eemaldatud varuosade kasutamist loetakse jäätmete korduskasutuseks ettevalmistavaks tegevuseks. Korduskasutus ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada nende esialgsel otstarbel ilma mis tahes muu eeltöötluseta (nt toimingukoodid R3k, R5k). Seega jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks (ehk varuosade korduskasutuseks), ja romusõiduki (ehk doonorauto) lammutamiseks tuleb taotleda  jäätmeluba jäätmete taaskasutamiseks ja töötlemiseks.

Lisaks keskkonnaloale, peab romusõidukite käitlemisel täitma ka nõudeid, mis on kehtestatud nõuded keskkonnaministri määrusega „Romusõidukite käitlusnõuded“.

Juhul, kui romusõidukid või poolikud sõidukid tuuakse Eestisse teisest riigist, kohaldub jäätmete riikidevahelise veo regulatsioon. Täpsem info selle kohta Keskkonnaameti lehelt.

Selleks et teha kindlaks, kas tegemist on kasutatud sõiduki või romusõidukiga ning mis dokumente on veo jaoks vajalikud, on Euroopa Komisjon välja töötanud juhise (PDF). (vajadusel on olemas ka eestikeelne tõlge)

 

Juhised ettevõtetele vene keeles (130 KB, DOC)

 

Viited:

Jäätmeseadus
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
 


About Estonia

Get closer acquainted with Estonia, coming here for a visit, studies, business or investments!

Estonian Official Gateway

Get closer acquainted with Estonia and see what are the most important facts and main areas of activity here.

Digital Society

Estonia has
transformed itself into
one of Europe’s business success stories of the last decade, mainly thanks to the sophisticated e-solutions available here.