Language switcher

Sa oled siin

KIKi projektid aastani 2016

2016. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Kalapüügi järelevalve tõhustamine Läänemerel summas 27 996,00 eurot Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitab tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ning tagada kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti saavad Eesti inspektorid koostöös teiste EL inspektoritega hea praktilise kogemuse omandades uusi meetodeid inspekteerimiste läbiviimiseks ning kalavarude kaitseks. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse ja annab võimaluse osaleda kalavarude kaitse ja haldamismeetmete väljatöötamisel, mis peaks nii otseselt kui kaudselt mõjutama keskkonnaseisundi parandamist tulevikus.

2. Valvetelefoni 1313 teise telefoniliini toimimine summas 52 591,00 eurot Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega loodi Häirekeskuses juurde üks telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 töös hoidmisega kaasnevad kulud. Telefon töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiil- kui lauatelefonilt.

3. Hüdrokostüümide soetamine summas 23 291,53 eurot Hüdrokostüümide soetamisega on tagatud jää peal kontrolli teostavate inspektorite ohutus vette sattumisel (sh alajahtumise oht). Risk inspektorite elu ja tervisele on hüdrokostüümide kasutuselevõtuga viidud miinimumini. 4. Eesti veekogude puhastamine ebaseaduslikest püügivahenditest summas 23 188,00 eurot Projekti eesmärgiks on puhastada Eesti veekogusid vanadest ja röövpüügiks paigutatud võrkudest/silmutorbikutest ning seeläbi aidates kaasa kalavarude säilimisele ja vee kvaliteedi parandamisele. Projekti alusel läbi viidavate tööde tulemusel paranevad kalade kudealadele liikumise võimalused.

5. Kalanduse järelevalve ühisoperatsioon summas 33 979,92 eurot Keskkonnainspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveameti Kalapüügiseadusest tuleneva järelevalve ühtlustamine ja veekogudest tervikpildi saamine.

 

2015. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Valvetelefoni 1313 teise telefoniliini toimimine summas 45 843,00 eurot Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega loodi Häirekeskuses juurde üks telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Töökoha komplekteerimiseks soetati IT vahendid ja võeti tööle täiendavalt telefonioperaatorid. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 töös hoidmisega kaasnevad kulud.

2. Jääkreostuse likvideerimine Kose vallas Harjumaal summas 7 200,00 eurot Sae külas Kiisa kinnistul paiknevas amortiseerunud endisaegses väetiseküünis on väetisejäägid, mis hoone lagunenud katuse tõttu on kokkupuutes vihmaveega potentsiaalselt ohtlikud piirkonna põhjaveele. Töö sisuks on eterniidi, väetisejääkide ja väetisejääkidega kokkupuutes oleva pinnase likvideerimine.

3. Kalanduse järelevalve ühisoperatsioon summas 34 379,92 eurot Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga korraldati kahes aktiivses kalanduspiirkonnas (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järved ning Pärnu laht) järelevalveoperatsioon, mille käigus toimus veekogudel viibivate kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate kontroll - kontrolliti püügivahendite asetust, märgistust ja eelteadete esitamise korda, samuti lossitavaid kalakoguseid.

4. Riisipere reostuse uuring summas 33 000,00 eurot Käesolev projekt on plaanis läbi viia kahes faasis. Esimene faas käsitleb analüütilist ning teine uurimuslikku poolt. I Analüütiline pool: Plaanis on kaardistada olemasoleva info ning lähteandmete põhjal võimalikud ajaloolise taustaga pinnase ning põhjavee reostusallikad Riisipere piirkonnas. Taolisteks reostusallikateks on näiteks endised naftabaasid, asfaldi segusõlmed, endiste kolhooside ja sovhooside kütusehoidlad, katlamajade kütusehoidlad ning ümbruskonnas tegutsevad jäätmekäitlejad ja ettevõtted. Lisaks sellele on plaanis koguda täiendavat informatsiooni nii kohalike elanike kui ka KOVi liikmete käest. Võimalikult suure hulga informatsiooni kogumine aitab paremini ning objektiivsemalt kaardistada võimalikke reostusallikaid Riisipere piirkonnas. II Uurimuslik pool: Käesoleva projekti uurimuslik osa sõltub suures mahus analüütilise poole resultaadist ning hinnangutest (sh ka lisauuringute vajadus.)

5. Kohtla-Järve linna välisõhu kvaliteedi hindamine summas 125 277,60 eurot Projekti raames hinnatakse kohaliku keemiatööstuse mõjusid Kohtla-Järve linnale. Samuti uuritakse lõhnareostuse tekkepõhjuseid ja selgitatakse selle põhjustaja(d). Uuringu käigus hinnatakse välisõhu mõõtmiste teel saasteainete heitkoguseid, välisõhu saastetuse siht- ja piirväärtuseid ning selgitatakse õhureostust põhjustavat saasteallikaid ja saasteaineid Kohtla-Järve linnas.

6. Eesti veekogude puhastamine ebaseaduslikest püügivahenditest summas 16 075,00 eurot Projekti käigus puhastatakse Eesti veekogusid vanadest ja röövpüügiks paigutatud võrkudest/silmutorbikutest, millega aidatakse kaasa kalavarude säilimisele ja vee kvaliteedi parandamisele. Projekti alusel läbi viidud tööde tulemusel paranevad kalade kudealadele liikumise võimalused.

7. Põhja-Atlandi tsoonis püüdvate laevade inspekteerimine summas 60 693,00 eurot Projekti eesmärgiks on täita riigi poolt seoses NAFO ja NEAFCi (edaspidi Põhja-Atland) regulatsiooni aladel võetud rahvusvahelist kohustust tagada järelevalve Eesti lippu kandvate kalalaevade üle ning seeläbi tagada Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele kalapüügivõimalus Põhja-Atlandil. Püügivõimaluste loomine väljaspool Läänemerd on siinsetele varudele langeva suure koormuse tõttu Eesti kalanduse püsimise seisukohalt äärmiselt oluline, tagades töökohtade säilimise haritud kala- ja meremeestele ning suurendades riigile maksudelt laekuvaid tulusid. Vastavalt NAFO ja NEAFC-i nõuetele ja EL otsusele vastutab iga riik oma laevade kontrollimise eest NAFO ja NEAFC-i tsoonis. Vastavalt kalapüügiseadusele ja keskkonnajärelevalve seadusele teostab järelevalvet Eesti lipu all kala püüdvate laevade üle Keskkonnainspektsioon. Lisaks operatiivsele reageerimisele teiste riikide inspektorite avastatud rikkumistele ning valmisolekule saata oma inspektorid võimalikke rikkumisi operatiivselt kontrollima, lasub inspektsioonil alates 2005. aastast kohustus osaleda plaanilistel reididel EL patrull-laeva pardal. Liikmesriikidele on pandud kohustus teha koostööd, st viia läbi ühisinspekteerimisi teiste liikmesriikidega.

8. Kalapüügi järelevalve tõhustamine Läänemerel summas 24 636,80 eurot Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitab tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ja kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti saavad Eesti inspektorid koostöös teiste EL inspektoritega hea praktilise kogemuse omandades uusi meetodeid inspekteerimiste läbiviimiseks ning kalavarude kaitseks. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse ja annab võimaluse osaleda kalavarude kaitse ja haldamismeetmete väljatöötamisel, mis peaks nii otseselt kui kaudselt mõjutama keskkonnaseisundi parandamist tulevikus.

9. Avariijärgse reostuse likvideerimine summas 10 000,00 eurot Projekti eelarves ettenähtud summat kasutatakse vastavalt vajadusele (avarii, õnnetus vms) keskkonnareostuse kiireks likvideerimiseks, mis on eriti oluline ohtlike ainete keskkonda sattumisel ja seal levimise ohu korral. Süüdlaste selgumisel nõutakse reostuse likvideerimisega kaasnenud kulud neilt sisse ning raha tagastatakse KIK-ile.

 

2014. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Põhja-Atlandi tsoonis püüdvate laevade inspekteerimine summas 48 146,00 eurot.

Projekti eesmärgiks on täita riigi poolt seoses NAFO ja NEAFCi (edaspidi Põhja-Atland) regulatsiooni aladel võetud rahvusvahelist kohustust tagada järelevalve Eesti lippu kandvate kalalaevade üle ning seeläbi tagada Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele kalapüügivõimalus Põhja-Atlandil.

Püügivõimaluste loomine väljaspool Läänemerd on siinsetele varudele langeva suure koormuse tõttu Eesti kalanduse püsimise seisukohalt äärmiselt oluline, tagades töökohtade säilimise haritud kala- ja meremeestele ning suurendades riigile maksudelt laekuvaid tulusid.

Vastavalt NAFO ja NEAFCi nõuetele ja EL otsusele vastutab iga riik oma laevade kontrollimise eest NAFO ja NEAFCi tsoonis. Vastavalt kalapüügiseadusele ja keskkonnajärelevalve seadusele teostab järelevalvet Eesti lipu all kala püüdvate laevade üle Keskkonnainspektsioon. Lisaks operatiivsele reageerimisele teiste riikide inspektorite avastatud rikkumistele ning valmisolekule saata oma inspektorid võimalikke rikkumisi operatiivselt kontrollima, lasub inspektsioonil alates 2005. aastast kohustus osaleda plaanilistel reididel EL patrull-laeva pardal ja liikmesriikidele on pandud kohustus koostööd ehk ühisinspekteerimisi teha teiste liikmesriikidega.

2. Atlandi ookeanil püüdvate laevade varustamine vaatlejatega summas 102 414,00 eurot.

Vastavalt Keskkonnainspektsiooni ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vahel sõlmitavale lepingule paigutab Mereinstituut vaatlejad Atlandi ookeanil püüdvatele Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele. Mereinstituut korraldab EL ja Eesti õigusaktides nõutavate ning muude kalapüügi järelevalveks või kalavarude hindamiseks vajalike andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise. Vaatlejate kogutud informatsioon aitab operatiivselt reageerida kalapüügialastele õiguserikkumistele, tagades nii kalavarude kaitseks kehtestatud püügipiirangutest kinnipidamise. Detailsed püügiandmed on aluseks teadushinnangute andmisel varude olukorra kohta ja püügi korraldamisel Atlandi ookeanil. Vaatlejatega seotud kulud katab laeva lipuriik. Vastavad nõuded on kehtestatud ka kalapüügiseaduses.

3. Valvetelefoni 1313 teise telefoniliini toimimine summas 43 467,00 eurot.

Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega loodi Häirekeskuses juurde üks telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Töökoha komplekteerimiseks soetati IT vahendid ja võeti tööle täiendavalt telefonioperaatorid. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 tööshoidmisega kaasnevad kulud.

4. Atlandi ookeanil püüdvate laevade varustamine vaatlejatega summas 204 828,00 eurot.

Vastavalt Keskkonnainspektsiooni ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vahel sõlmitavale lepingule paigutab Mereinstituut vaatlejad Atlandi ookeanil püüdvatele Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele. Mereinstituut korraldab EL ja Eesti õigusaktides nõutavate ning muude kalapüügi järelevalveks või kalavarude hindamiseks vajalike andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise. Vaatlejate kogutud informatsioon aitab operatiivselt reageerida kalapüügialastele õiguserikkumistele, tagades nii kalavarude kaitseks kehtestatud püügipiirangutest

kinnipidamise. Detailsed püügiandmed on aluseks teadushinnangute andmisel varude olukorra kohta ja püügi korraldamisel Atlandi ookeanil. Vaatlejatega seotud kulud katab laeva lipuriik. Vastavad nõuded on kehtestatud ka kalapüügiseaduses.

5. Kalapüügi järelevalve tõhustamine Läänemerel summas 37 908,00 eurot.

Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitab tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ning tagada kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti saavad Eesti inspektorid koostöös teiste EL inspektoritega hea praktilise kogemuse omandades uusi meetodeid inspekteerimiste läbiviimiseks ning kalavarude kaitseks. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse ja annab võimaluse osaleda kalavarude kaitse ja haldamismeetmete väljatöötamisel, mis peaks nii otseselt kui kaudselt mõjutama keskkonnaseisundi parandamist tulevikus.

6. Eesti veekogude puhastamine ebaseaduslikest püügivahenditest summas 15 975,00 eurot.

Projekti käigus puhastati Eesti veekogusid vanadest ja röövpüügiks paigutatud võrkudest/silmutorbikutest ning seeläbi aidati kaasa kalavarude säilimisele ja vee kvaliteedi parandamisele. Projekti alusel läbi viidud tööde tulemusel paranevad kalade kudealadele liikumise võimalused.

7. Kalanduse järelevalve ühisoperatsioon summas 30 625,00 eurot.

Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga korraldati kahes aktiivses kalanduspiirkonnas (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järved ning Pärnu laht) järelevalveoperatsioon, mille käigus toimus veekogudel viibivate kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate kontroll - kontrolliti püügivahendite asetust, märgistust ja eelteadete esitamise korda, samuti lossitavaid kalakoguseid.

 

2013. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Muuga sadama emissioonide mõõtmine ja selle mõjupiirkonna välisõhu kvaliteedi hindamine summas 92 541,60 eurot.

Kompleksse välisõhu uuringuga hinnatakse Muuga sadama ja selle mõjupiirkonna välisõhu kvaliteeti. Viiakse läbi saasteallikate emissioonide mõõtmised, millega selgitatakse välja Muuga sadama kütuseterminalides naftaproduktide käitlemisest tekkiv saasteheide, mis võib põhjustada naftasaaduste haisu levikut Muuga sadamat ümbritsevatel elamualadele ja halvendada sealsete elanike elukeskkonda. Lisaks selgitatakse Muuga piirkonna elanike seas lõhnahäiringute uuringu läbiviimisega välja kohalike elanike arvamus lõhnaainete esinemise kohta piirkonna välisõhus.

2. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas summas 87 615,60 eurot.

Töö eesmärgiks on hinnata Sillamäe Sadamas paiknevate ettevõtete ja Eesti Energia Õlitööstuse saasteainete heitkoguseid, tekkivaid saastetasemeid Sillamäe piirkonnas ja lõhnahäiringu esinemissagedust Sillamäel ja Vaivara piirkonnas. Peale projekti lõppemist on kavas läbi projekti tulemuste avalikustamise teavitada avalikkust projekti ajal toimunud muudatustest Sillamäe välisõhu kvaliteedis.

3. Patrull-laev „VALVE" kasutamine välismissioonil summas 19 580,00 eurot.

Patrull-laev „VALVE" osalemine EL Läänemere ühiskasutuskava kampaanial. Reid viidi läbi Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös. Missiooniga täidab Eesti riik patrull-laev VALVE soetamisega kaasnenud Euroopa Komisjoni rahastamise eesmärke - tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine ühenduse vetes.

4. Kalapüügi järelevalve tõhustamine Läänemerel summas 19 863,00 eurot.

Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitab tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ning tagada kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti saavad Eesti inspektorid koostöös teiste EL inspektoritega hea praktilise kogemuse omandades uusi meetodeid inspekteerimiste läbiviimiseks ning kalavarude kaitseks. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse ja annab võimaluse osaleda kalavarude kaitse ja haldamismeetmete väljatöötamisel, mis peaks nii otseselt kui kaudselt mõjutama keskkonnaseisundi parandamist tulevikus.

5. Võrtsjärve, Peipsi- ja Lämmijärve võrkudest puhastamine summas 14 775,00 eurot.

Kevadisel võrgupüügi keeluajal puhastati Võrts-, Peipsi- ja Lämmijärve vanadest ja röövpüügiks paigutatud võrkudest ning seeläbi aidati kaasa kalavarude säilimisele ja vee kvaliteedi parandamisele. Projekti alusel läbi viidud tööde tulemusel paranevad kalade kudealadele liikumise võimalused.

6. Valvetelefoni 1313 teise telefoniliini toimimine summas 39 430,00 eurot.

Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega loodi Häirekeskuses juurde 1 telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Töökoha komplekteerimiseks soetati IT vahendid ja võeti tööle täiendavalt

telefonioperaatorid. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 tööshoidmisega kaasnevad kulud.

7. Avariijärgse reostuse likvideerimine summas 10 000,00 eurot.

Projekti eelarves ettenähtud summat kasutatakse vastavalt vajadusele (avarii, õnnetus vms) keskkonnareostuse kiireks likvideerimiseks, mis on eriti oluline ohtlike ainete keskkonda sattumisel ja seal levimise ohu korral. Süüdlaste selgumisel nõutakse reostuse likvideerimisega kaasnenud kulud neilt sisse ning raha tagastatakse KIK-ile.

 

2012. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Peipsi- ja Lämmijärve võrkudest puhastamine summas 11 172,50 eurot.

Koostöös kalurite ja Keskkonnainspektsiooni vahel tragiti võrke võrgupüügi keeluajal kokku kuue päeva jooksul kolmes etapis: 1) Peipsi järve lõunapoolsemas osas - eelkõige piirkond, kus toimus aktiivne talvine võrgupüük; 2) Peipsi järve põhjaosas; 3) Lämmijärvel. Projekti tulemusel paranesid kalade kudemistingimused ja elukeskkond ning ka järve üldine ökoloogiline seisund. Paranesid ka kalurite ja teadlaste töötingimused.

2. Patrull-laev "VALVE" kasutamine välismissioonil summas 20 300,00 eurot.

Patrull-laev VALVE osalemine EL Läänemere ühiskasutuskava kampaanial. Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitas tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ning tagada kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti said Keskkonnainspektsiooni ning patrull-laev VALVE meeskond hea kogemuse osalemiseks tulevastel kalakaitse reididel Läänemerel. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse.

3. Põhja-Atlandi tsoonis püüdvate laevade inspekteerimine summas 47 483,00 eurot.

Enne iga-aastase ühiskasutuskava rakendamist lepivad liikmesriigid koostöös EL Kalanduskontrolli Agentuuriga kokku liikmesriikide inspektorite missioonidel osalemise ajagraafiku. Enne iga missiooni on oluline inspektoritele korrata üle missioonidel toimuv, millised on inspekteerimise prioriteedid ja käitumisreeglid, millal teatud toiminguid tuleb teha jne. Kogu projekti vältel toimub inspektoritele vajaliku informatsiooni jagamine. Samuti toimub kogu projekti vältel inspektorite koolitamine kui muutuvad NAFO ja NEAFCi eeskirjad ja reeglid. Igal liikmesriigil on kohustus osaleda kontrolli ja järelevalve töörühmade koosolekutel, kus arutatakse juba tehtud, kui ka edasisi plaane nii inspekteerimiste, kui ka regulatsiooni osas. Põhja - Atlandi tsooni regulatsioonide alal inspekteerimine vähendab kalapüüginõuete tahtlike rikkumisi. Rikkumiste arvu vähenemine vähendab ebaseaduslikult püütud kala hulka ning tagab kalavarude parema säilimise.

4. Võrgumasinate soetamine summas 19 699,20 eurot.

Soetati ja paigaldati kaks võrgumasinat, mis võimaldavad võrke eemaldada veest kiiremini tänu millele jõuab üks veesõiduk ühe reidiga kontrollida suuremat veeala. Projekt on suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele - projekti tulemusel paranevad kalade kudemistingimused ja elukeskkond ning ka järve üldine ökoloogiline seisund.

5. Valvetelefoni 1313 teise telefoniliini toimimine summas 37 430,00 eurot.

Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega loodi Häirekeskuses juurde 1 telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Töökoha komplekteerimiseks soetati IT vahendid ja võeti tööle täiendavalt telefonioperaatorid. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 tööshoidmisega kaasnevad kulud.

6. Avariijärgse reostuse likvideerimine summas 20 000,00 eurot.

Projekti eelarves ettenähtud summat kasutatakse vastavalt vajadusele (avarii, õnnetus vms) keskkonnareostuse kiireks likvideerimiseks, mis on eriti oluline ohtlike ainete keskkonda

sattumisel ja seal levimise ohu korral. Süüdlaste selgumisel nõutakse reostuse likvideerimisega kaasnenud kulud neilt sisse ning raha tagastatakse KIK-ile.

7. Kalalaevade jälgimissüsteemi arendamine ja sidekulud summas 96 256,97 eurot.

Projekti raames kaetakse kalalaevadelt laekuvate ja neile saadetavate andmete edastamisega kaasnevad satelliitside kulud ning Peipsi-Pihkva järve jälgimissüsteemi sidekulud. Kalalaevade satelliitjälgimissüsteemi toimimiseks on vaja seda regulaarselt hooldada ning arendada. Seetõttu on tellitud vajalikud hooldus-ja tugiteenused. Jälgimissüsteemide kaudu laekuvad andmed aitavad kontrollida laevade tegevust kalapüügil ning tagada seeläbi kalavarude kaitseks kehtestatud piirangute täitmist.

8. Atlandi ookeanil püüdvate laevade varustamine vaatlejatega summas 180 000,00 eurot.

Vastavalt Keskkonnainspektsiooni ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vahel sõlmitavale lepingule paigutab Mereinstituut vaatlejad Atlandi ookeanil püüdvatele Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele. Mereinstituut korraldab EL ja Eesti õigusaktides nõutavate ning muude kalapüügi järelevalveks või kalavarude hindamiseks vajalike andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise. Vaatlejate kogutud informatsioon aitab operatiivselt reageerida kalapüügialastele õiguserikkumistele, tagades nii kalavarude kaitseks kehtestatud püügipiirangutest kinnipidamise. Detailsed püügiandmed on aluseks teadushinnangute andmisel varude olukorra kohta ja püügi korraldamisel Atlandi ookeanil.

 

2011. aastal sõlmitud sihtfinantseerimise lepingud

1. Kalapüügi järelevalve tõhustamine Läänemerel summas 19 713,00 eurot. Koostöö kalapüügi kontrollil Läänemerel aitab tagada tõhusama kontrolli kalapüügi üle ning tagada kalavarude kaitseks kehtestatud meetmete täitmise. Samuti saavad Eesti inspektorid koostöös teiste EL inspektoritega hea praktilise kogemuse omandades uusi meetodeid inspekteerimiste läbiviimiseks ning kalavarude kaitseks. Tugevam ja ühtlustatud kontroll Läänemerel tagab kalavarude parema kaitstuse ja annab võimaluse osaleda kalavarude kaitse ja haldamismeetmete väljatöötamisel, mis peaks nii otseselt kui kaudselt mõjutama keskkonnaseisundi parandamist tulevikus.

2. NAFO tsoonis püüdvate laevade varustamine vaatlejatega, üheaastane periood summas 192 600,00 eurot. Vastavalt Keskkonnainspektsiooni ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vahel sõlmitud vaatlejate teenuse lepingule paigutas Mereinstituut vaatlejad NAFO veealal Atlandi ookeani põhjaosas püüdvatele Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele. Vaatlejate kogutud informatsioon aitas operatiivselt reageerida kalapüügialastele õiguserikkumistele, tagades nii kalavarude kaitseks kehtestatud püügipiirangutest kinnipidamise. Detailsed püügiandmed olid aluseks teadushinnangute andmisel varude olukorra kohta ja püügi korraldamisel Loode-Atlandil.

3. Kalalaevade satelliitjälgimissüsteemi arendamine ja sidekulud summas 68 371,96 eurot. Liikmesriigid peavad tagama, et kalapüügi seirekeskus saab vähemalt kord tunnis laevaseiresüsteemi kaudu kalalaevade kohta teavet. Projekti raames kaeti laevadelt laekuvate ja neile saadetavate andmete edastamisega kaasnevad satelliitside kulud vastavalt esitatud arvetele. Satelliitjälgimisseadmete kaudu laekuvad andmed aitasid kontrollida laevade tegevust kalapüügil ning tagada seeläbi kalavarude kaitseks kehtestatud piirangute täitmist.

4. Valvetelefonile 1313 telefoniteenuse lisatöökoha loomine summas 32 782,00 eurot. Seoses täiendava telefoniliini avamisega ning 1313 opereerimisega kaasneva töökoormuse suurenemisega otsustati Häirekeskuses juurde luua üks telefonioperaatori töökoht, mis töötab 12/7, kella 08:00st-20:00ni. Kuna aasta alguses, enne jää minekut, ei lisandu Peipsi järvel uusi kalateateid suures koguses, siis otsustati lisanduv telefoniliin tööle rakendada alates 01.03.2011. Töökoha komplekteerimiseks soetati IT vahendid ja võeti tööle täiendavalt telefonioperaatorid. Seoses sellega suurenesid oluliselt ka 1313 tööshoidmisega kaasnevad kulud.

 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.