Language switcher

Sa oled siin

Homsest algab lõhelistele täielik püügirahu

Ebaseaduslikult jõkke püügile asetatud võrku takerdunud meriforell
Ebaseaduslikult jõkke püügile asetatud võrku takerdunud meriforell

Tuletame meelde, et homsest, 20. oktoobrist algab lõhelistele täielik püügirahu, mis kestab 30. novembrini. Seoses lõheliste kudeajaga on Keskkonnainspektsioon koos vabatahtlike kalakaitsjatega tugevdanud järelevalvet lõhejõgedel.

„Usume, et kõik seaduskuulekad kalastajad mõistavad piirangute vajadust ja peavad neist kinni. Igaks juhuks kordame üle, et kõik kalapüügieeskirja piirangute lõpukuupäevad on sisse arvestatud. Kui keeld kehtib 30. kuupäevani, siis sel päeval ei tohi veel püüda,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Pai lisas, et püügirahu ajal saab kalastuskaardi alusel püüda lõhet ja meriforelli vaid Jägala ja Narva jões. Ühtlasi tuletas ta püügihuvilistele meelde, et Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuskalapüügivahenditega keelatud.

Nagu igal sügisel, on Keskkonnainspektsioon ka käesoleval aastal alustanud kontrollreididega Põhja-Eesti jõgedel, et tagada merest jõgedesse kudema siirduvatele kaladele kuderahu.

Sellest hoolimata leidub isikuid, kes püügipiirangutest ei hooli. Eelmisel nädalal tabati Lääne-Virumaal Mustoja jõel koostöös vabatahtlike ning politsei koerajuhiga ahinguga kala püüdnud isikud, kes üritasid püütud kalu ära peita. Selgus, et tegemist on inspektoritele juba tuttavate isikutega, keda on varasemalt tabatud elektripüügivahendiga röövpüügil. Lisaks kopsakale rahatrahvile tuleb neil nüüd tasuda ka keeluajal püütud kalade eest keskkonnale tekitatud kahju.

„Inspektsioonile on kontrollimistel oma abikäe ulatanud vabatahtlikud Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse töörühmast, samuti Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitseliidu Viru Malev. Ühine koostöö on tulemuslik, sest mida rohkem liigub kuderahu tagamiseks jõgede ääres inimesi, seda väiksem on tõenäosus röövpüüdjatel kudevate kalade püüdmiseks,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Uno Luht.

Harjumaa inspektorid hoiavad juba septembri algusest saadik kriitilisematel püügikohtadel silma peal. Septembri lõpus tuvastasid inspektorid koos Eesti Kalastajate Seltsi liikmetega Vasalemma jões ebaseaduslikult püügile paigaldatud nakkevõrgu. Pärast tundidepikkust ootamist tabati röövpüüdja, kelle suhtes alustati väärteomenetlust. Ka selle juhtumi puhul kaasati politsei koerapatrull.

Valgejõel, kohas, kus kalapüük on aastaringselt keelatud, tabati üks ja Jägala jõe paisu all keelualas kolm kalastajat, kelle suhtes alustati väärteomenetlused. Kokku on Harjumaal alustatud erinevate püügirikkumistega seoses 15 väärteomenetlust.
Lisaks alustati üks kriminaalmenetlus, mis oli seotud jõesilmude püügiga. Septembri keskel leidsid inspektorid Pudisoo jões ebaseaduslikult püügile asetatud mõrra ja pikema järelevalve tulemusena tabati ka mõrra omanik, kelleks osutus üks kutseline kalur.

Narvas tabati möödunud neljapäeva öösel tänu Politsei- ja Piirivalveameti kaameratele kaks nakkevõrgu püügile pannud isikut. Tegemist oli loata tegevusega, sest selles kohas on võrgupüük täielikult keelatud. On lubatud ainult spinninguga püük kalastuskaardi alusel. Röövpüügiga seoses alustati väärteomenetlust. Lisaks trahvile tuleb ühe võrgus olnud lõhe eest hüvitada mitmekordne keskkonnakahju.

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest.

Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Rikkumiste ärahoidmiseks ja lõheliste hea käekäigu tagamiseks saab kaasa aidata iga keskkonnast hooliv inimene. Märgates kahtlast tegutsemist jõe suudmealal või alamjooksul, tuleks sellest teada keskkonnainfo telefonile 1313.
------------------------------------------------------------
25.10.2020
Kuna Pirita jõe piirangud tekitasid küsimusi, lisame täiendavad selgitused:

1) Pirita jões on 1. septembrist kuni 30. novembrini keelatud kalapüük spinningu ja lendõngega alates Vaskjala paisust kuni suudmes asuva muuli lõpuni. See nõue on sätestatud kalapüügieeskirja § 52 lg 1 punktis 1. Loo ja Lagedi alevikud jäävad Pirita jõel Vaskjala paisust allavoolu, seega ei ole ka nendes piirkondades spinningu ja lendõnge kasutamine kuni 30. novembrini lubatud, sealjuures ei oma ka tähtsust, millist kalaliiki soovitakse püüda (nt haugi). Kalastuskaarte spinninguga ja lendõngega lõhe ning meriforelli püügiks Pirita jõele väljastati kuni 19. oktoobrini, alates 20. oktoobrist vastavaid kalastuskaarte enam ei väljastata.

2) Lisaks sellele on Pirita jões 20. oktoobrist kuni 30. novembrini keelatud kalapüük kõikide harrastuskalapüügivahenditega Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani. See nõue on sätestatud keskkonnaministri määruse Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2020. aastal § 6 lõikes 2. Seega kuni 30. novembrini on jõelõigul Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani kalapüük harrastuskalapüügivahenditega sisuliselt suletud. Lükati sillast allavoolu kuni suudmes asuva muuli lõpuni ja Veneküla raudteesillast ülesvoolu on harrastuskalapüügivahenditega (nt lihtkäsiõng) kalapüük lubatud, va siis juba eelpool mainitud spinning ja lendõng, mille kasutamine Vaskjala paisust allavoolu on keelatud kuni 30. novembrini.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.