Language switcher

Sa oled siin

Peipsi järvest eemaldati viie talgupäevaga ligi 900 nakkevõrku

Üks tragimisel osalenud inspektor võrdles tragimist raamatu lugemisega: nii nagu raamatu puhul ei tea, mis üllatus sind järgmises peatükis ootab, ei tea seda ka väljavõetavate võrkude puhul. Mõni võrk on kurvem kui teine.

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud koristustalgutel eemaldati Peipsi järvest 221 asukohast kokku 882 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.

„Tugev tuul ja lainetus panid vahepeal tööd seisma, aga eile (18. juunil) saime ka viimase planeeritud talgupäeva tehtud ja võime seekordsetele töödele joone alla tõmmata,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.

Lisaks ligi 900 võrgule eemaldati järvest ääre- või avaveemõrd, mõrrakott, mõrrakere, ankur, kaabel ja muud taolist. Rekordpäev oli 8. juuni, kui meeskonnad tragisid välja 295 võrku.

Tragimised toimusid 4., 5., 8., 10. ja 18. juunil Peipsi põhja- ja keskosas, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu võis arvatavalt ka lõunatuultega võrke triivida.

Talgute teisel päeval (5. juunil) osalesid president Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Rene Kokk, järgmistel päevadel olid abiks kutselised kalurid, harrastuskalastajad ja kolleegid Keskkonnaministeeriumi haldusalast.

Tööde mahust annab aimu töötundide ja läbitud kilomeetrite arv – ühtekokku tehti rohkem kui 1000 töötundi ning läbiti alustega umbes 3300 kilomeetrit. Sellele lisandub talgute ettevalmistamiseks kulunud aeg ja niiöelda järeltöötlus – võrkude hävitamisele viimine ja dokumentide vormistamine.

„Võrkude tragimine on aeganõudev ja kulukas ettevõtmine, aga et järv ei ummistuks triivima jäänud võrkudest, tuleb seda rasket ja, mis seal salata, ka üsna ebameeldivat tööd teha igal aastal. Täname kõiki abilisi, kes leidsid aega ja võimalust osaleda,“ ütles Kask.

„Võrkude probleem on saanud just viimaste talgutega suurt tähelepanu ning on jõudnud usutavasti ka kalurite ja harrastuspüüdjateni, kelle käitumisest ja hoolimisest sõltub palju. Loodame, et jõuame lõpuks ka lahendusteni, mis aitavad probleemi ära hoida või vähendada,“ ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

Keskkonnainspektsioon on Peipsi tragimist läbi viinud alates 2006.aastast (vahele jäi ainult 2007. aasta). Igal aastal on eemaldatud järvest sadu nakkevõrke, mis annab lõpptulemuseks 9225 nakkevõrku kogupikkusega umbes 645 kilomeetrit.

Igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. Kuna võrgud on odavad, siis ei vaevuta neid igakord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kalu edasi, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid.

Vaata ka pildigaleriid https://www.kki.ee/et/galeriid/peipsi-vorkudest-puhastamine-2020.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.